top of page

"JAANIK(A)"

Kadri Pettai

   17-aastane Jaanika elab koos enda 35-aastase ema Triinuga Lasnamäel. Jaanika ei tea kes on ta isa ning olgugi, et ta suhtleb enda emaga kui sõbrannaga, viib viimane alati jututeema isast hoopis mujale.
   Juuni algul kaotab Triin linnas töö ning otsustab kolida maale, enda lapsepõlvekodusse. Nimelt on ta seal lähedal saanud enda vanalt tuttavalt Katrinilt tööpakkumise turismitalus. Jaanikal on valida, kas ta jääb linna või proovib maaelu. Kuna just hiljuti rikkus ta suhte enda parima sõbranna Sigridiga, otsustab ta probleemide eest põgeneda.
   Tuleb välja, et maaelu on talle meeltmööda ja esmapilgul näib minevat ilma probleemideta. Ãœhel päeval otsustavad minna nad emaga töökohta üle vaatama. Tee selleni viib läbi metsa ja Triin, kes terve oma lapsepõlve seal veetnud oli, usub, et mäletab metsarada sama hästi kui varem. Mets näib aga kuri olevat ja seetõttu läheb neil aega hämarikuni, enne kui metsast välja jõuavad. Asi tundub kummaline. Veel kummalisemaks muutub elu aga siis, kui Jaanika järgmistel päevadel metsas uitades avastab, et suudab näha ja kuulda olendeid, kes ei kuulu inimmaailma. Peale selle avastab ta kassisuuruse majahaldja Tobiase, kes ka ise esmapilgul tüdruku võimet ei usu.
Käies metsas, kus ta kuuleb haldjaid, näkke ja murueite ning rääkides Tobiasega, avastab ta vihjeid enda isast. Tuleb välja, et pea 18 aastat tagasi selles samas metsas jaaniööl tehti Jaanika. Peagi saab tüdruk teada, et ta isaks on murueide poeg Pedak, kes inimestemaailma enda jaaniöö armastatut otsima on tulnud. Mees ei mäleta aga enda varemast elust midagi, kuid käib iga jaaniöö teises maailmas enda ema juures.

     Jaaniööl satubki Jaanika murueide peole ning nad mõtlevad Pedakuga kavala plaani, kuidas ta emaga teises maailmas uuesti kohtuda saaks. Raamatu lõpuks soojenevad taas suhted ka Sigridiga.
 

Meie arvamus

 

Meile on alati noorsooromaanid meeldinud ja seda ka seekord. Algselt valmistas eelarvamust see, kui kuulsime, et tegelasteks on mütoloogilised olendid. Pidime aga positiivselt üllatuma, sest mütoloogilisus on tänapäeva eluga ideaalselt põimunud. Ei tekkinud seda tunnet, et kuidas see või teine asi üldse võimalik on. Väga tõetruu ning põnevust on kuni viimase leheküljeni, mis tõttu oli raamatut raske käest panna. Probleemid ja olustik oli väga tänapäevane - ema-tütre suhe, meheotsingud ja probleemid sõbrannade vahel. Huvitavaks tegi selle teose veel see, et see on meie enda aleviku kirjaniku poolt tehtud. 

[1]

bottom of page