top of page

NÄKIMÄÄRAJA

Peakratslased

 

Nad orienteeruvad samuti juustele. Nad on aga kaunisjuuslastest vähem platoonilise tundelaadiga ning usuvad, et ainuüksi juuste vaatlemisest ei piisa, tuleb neid ka puudutada lubada: ühine peaotsimisprotsess on peakratside arvates kindel baas kestvatele headele vastastikustele suhetele inimeste ja näkkide vahel. (Vetemaa, 1983, lk 39)

 

Pesurlased

 

Nad teavad, et töö aitas teatud hulgal meie ja ahvide ühistest esivanematest inimesteks evolutsioneeruda. Tuginedes sellele, et enamik Homo sapiens'e on kindlal arvamusel, et inimene kõlab uhkelt, tahavad need näkid meid vaimustada oma töössesuhtumisega. Kuna väga paljud inimesed ka puhtusest kõrgelt lugu peavad, on pesurid peibutuslikuks tööprotsessiks valinud just pesemise. (Vetemaa, 1983, lk 38)

Kaunisjuuslased

 

Sugukond ehitab oma peibutuskunsti usule kauniste juuksekiharate mõjust inimhingele. Nad lasevad juustel päiksekiirtes särada, soevad neid, mõnikord harrastavad ka sportlikke jooksumäne, mis juustel tuules eriti amüsantselt lehvida lasevad. (Vetemaa, 1983, lk 38)

 

 

 

 

Paljastisslased

 

Neile on elu, armastuse ja tervise sümboliks katmata piimanäärmed. Kuivõrd inimesed kuuluvad imetajate hulka, võib sümbolit igati mõistlikuks pidada. (Vetemaa, 1983, lk 39)

Röökurlased

 

Nad rajavad oma lootused kaunile lauluhäälele, kusjuures mõned liigid ei alahinda kunstilise sõna osatähtsust ning pööravad tähelepanu ka originaalsele tekstile. (Vetemaa, 1983, lk 39)

(Vetemaa, 1983, lk 64)

(Vetemaa, 1983, lk 58)

(Vetemaa, 1983, lk 111)

(Vetemaa, 1983, lk 79)

(Vetemaa, 1983, lk 76)

(Vetemaa, 1983, lk 103)

(Vetemaa, 1983, lk 92)

(Vetemaa, 1983, lk 141)

(Vetemaa, 1983, lk 123)

(Vetemaa, 1983, lk 122)

bottom of page