top of page

20.sajand 21.sajand

"Eesti näkiliste välimääraja"

"Jaanik(a)"

Kirjanik kujutab näkke kui positiivseid olendeid. Nad kasutavad peibutuspoose, mis pole kõigil näkkidel just samasugused. Seetõttu ongi nad kõik sugukondadesse jaotatud - kaunisjuuslased, pesurlased, peakratslased, paljastisslased ja röökurlased - nad kõik käituvad ning näevad välja erinevalt.

Enamjaolt liiguvad näkid ringi kevaditi ja suviti, neljapäeviti ja pühapäeviti, ilusate ilmade korral, sest müristamist nad kardavad. Neid võib leida veekogude äärest, kuid mitte alati. Nad pole paiksed, vaid on pidevas liikumises.

Näkid on vaid naissoost. Välimuselt on nad ilusad. Neil on vapustavad juuksed, ilusad hambad ning suured rinnad. Kuigi ka need erinevad sugukonniti. Tähtis on nende puhul ka keha täidlus ja rasvapolster. Erinevalt levinud arvamusest, puudub näkkidel saba. 

Näkid on inimeste vastu head ja sõbralikud. Nad pigem ise ootavad, et nendega rääkima mindaks, kuna kardavad jubedalt. Nende puhul tuleb olla delikaatne ning õrn. 

Kirjanik kujutab näkke kui inimesele negatiivseid olendeid. Neil on vastupandamatu lauluhääl, millega meelitavad ligi inimolevusi. Näkid ihaldavad saada päris inimest, nende noort, sooja ja säravat ihu. Paraku ei püsi enam soojana näki poolt käpa peale pandud inimesel. Meelitades inimesi enda elukohtade - tiikide ja järvede - juurde, uputavad nad viimsegi kui hinge, kes meelitusvõrku langenud on.

Näkke on nii mees- kui naissoost. Välimuselt on näkid atraktiivsed ja veetlevad. Naisnäkid on paljaste rindadega, pikkade kammitud juustega ja erakordselt ilusate näojoontega. Enamjaolt välgutavad nad rindu ja lasevad enda heliseval häälel valla - nii inimhing võrku püütaksegi. Meesnäkid on samuti atraktiivsed, kuid nähes nende musti hambaid kaob inimneiu huvi võluva olendi vastu ja lahkub tuhatnelja järve juurest.

Näkid elavad enamjaolt tiikides ja järvedes ja võtavad endale kõik, mis järve sattunud on. Peale hea ujumisoskuse, oskavad nad ka maa peal kõndida. Nad kuuluvad samasse maailma, kuhu majavaimud, haldjapiigad ja murueidedki. Hoolimata sellest, et naisnäkid inimmehi armastavad, ei salli nad seda, kui meesnäkid kedagi teist ihaldavad - see teeb neist väga armukadeda liigi. 

Teosest tuli välja, et murueit, kui metsa valitseja, kasutas näkke tihti inimeste metsast minema meelitamiseks või hukkamiseks.

 

 

 

 

näkk (rts näck; ingl neck, nixie, vn водяной), germaani mütoloogiast pärinev pahatahtlik veehaldjas, põlvneb enamasti uppunust. Enamasti kaunid naisolendid, keda nähti juukseid kammimas ja kes meelitasid mehi ligi kuldse kandle mänguga või appikutsetega. Näkk võis muuta end loomaks, et meelitada lapsi vette, lõhkuvate hobustega tõllaks, milles appihüüdja, salakariks, mis paadi uputab, ja isegi merekaldal lebavaks mudaks. Ujujat pidi aitama sokkide jalgajätmine (kui näkk haarab jalast, jäävad need ta kätte), karile jäänud paadi lahtipäästmiseks tuli ohverdada mõni ese. Näkile ohverdati ka maal (näiteks jäeti hiide kivi sõnadega: „Näkile kakku!”).

Vaid naissoost näkid

 

 

Inimeste vastu heatahtlikud

 

 

Elavad kui inimesed maa peal

 

 

              Neil puudub saba

 

 

Tähtsaimad kehaosad on rinnad

                            Ühed ilusaimad tegelased mütoloogias

                                                        Liiguvad järvede, ojade ja jõgede lähedal

                                                                                 Juuksed on tähtsad, sest katavad paljaid kehaosi

                                                                                                          Ilusad lauluhääled, mis inimesi meelitavad

Mees- ja naissoost näkid

 

 

Inimeste vastu pahatahtlikud - uputavad

 

 

Elavad vees, kuid saavad ka maa peal käia

 

 

Inetud hambad

"Eesti näkiliste välimääraja"
 
"Jaanik(a)"

Sarnasused

(Luhaveer jt, 1996)

 

[28]

Kadri Pettai näkkidest:

"Tavaelus arvan teadvat, kus läheb piir reaalse ja fantaasiamaailma vahel. Nii et ma ei oska vastata muud, kui et näkid on tore väljamõeldis. Head või halvad on nad vastavalt oma väljamõtleja tahtele. Pilt näkkidest on mul kujunenud kirjadusteoste ja filmide abil. Enn Vetemaa "Eesti näkiliste välimääraja" sai läbi loetud juba lapsena, mõju on avaldanud ka näkk filmist "Karoliine hõbelõng". Kild siit, teine sealt, nii need pildid tekivad ja ka "Jaanik(a)sse" ilmusid."

bottom of page