Kuidas jõudsime Kirjandusraalini?

Kõige esimest korda võtsime võistlusest osa 8. klassis, kui meie klassijuhataja tuli meile tutvustama Kirjandusraali. Idee tundus huvitav ning mõtlesime, et mis see ikka ära ei ole. Mõeldud tehtud. Hakkasime siis nokitsema ning tuleb tunnistada, et vahel läks ikka päris raskeks. Kuid me saime raskustest üle ja kui jõudsime finaali oli meil jänes põues küll. Me olime ju ühed noorematest seal, sest see võistlus on ju klassidele 8.-12. Kui aga oma ettekande ära tegime läks hirm üle ja õnnejoovastus saabus siis kui kuulutati välja auhinnalised kohad ning meie saime esimese koha. See oli uskumatu, kuid väga hea tunne. Järgneval aastal võtsime samuti osa ja kõik kordus täpselt samuti nagu eelneval. Siis jäi meil aga aasta vahele ja nüüd oleme jälle siin ning pusime oma veebilehe kallal ja üritame anda endast parima.

Miks osaleme Kirjandusraalil?

Põhjuseid võib tuua mitmeid, aga kaks kõige tähtsamat oleksid ehk see, et kasutame ära võimalust ja tabame nii-öelda "kaks kärbest ühe hoobiga". See tähendab, et osalemine Kirjandusraalil on ka praktiliseks tööks koolis, mida vajame, et lõpetada gümnaasium. Teiseks aga osaleme sellepärast, et oleme ka kahel varasemal aastal, 2011 ja 2012, osalenud Kirjandusraalil ning saavutanud väga edukaid tulemusi ehk meil on kogemusi. Samuti meeldib meile osaleda, sest iga kord kui osaleme saame õppida juurde midagi uut, kas siis arvutipõhiselt või midagi kirjandusest ning uued oskused ja teadmised tulevad alati kasuks. Meile meeldib endid proovile panna ja vastu võtta uusi, huvitavaid ja raskeid väljakutseid ning nendest läbi närida.

Kuidas valisime teemat?

Kõige pealt kui nägime teemade listi, siis olime päris nõutud, sest ükski teema polnud päris meie tassike teed. Kuid lähemal vaatlusel hakkasid meile neljast teemast kaks meeldima. Üks oli "Kahe erineva ajastu eesti kirjandusteose mütoloogilise tegelase olemus ja sõnum lugejale (Kalevipojast tänapäevani)" ja "Ühe „Minu ….“ sarja reisiraamatu võrdlus J. Petrone „Minu Eesti“ raamatuga". Mõtlesime päris pikalt, kuid lõpuks otsustasime esimese kasuks, kuna meile meeldib rohkem isiksuste ja olemuste põhjalik lahkamine. 

Miks näkid?

Ka selle üle arutlesime päris pikalt, isegi pikemalt kui teemavaliku üle. Kord mõtlesime libahundi peale, siis jälle murueide peale ja jällegi vanapagana peale. Lõppude lõpuks tundus aga kõige huvitavamana meile just näkid. Muidugi me teadsime eelnevalt, kes on näkid, kuid me ei olnud neid uurinud süvitsi ja eriti veel Eesti mütoloogiast.